E-post: 
Telefon: +372 5804 8445
Tänapäeva globaalses kaubanduses on internetiostud välismaalt muutunud igapäevaseks nähtuseks. Olgu selleks uus nutitelefon Hiinast, disainrõivad Ameerika Ühendriikidest või varuosad Suurbritanniast – piiriülene ostlemine on lihtsam kui kunagi varem. Kuid tihti tabab ostjaid kauba kättesaamisel ebameeldiv üllatus lisakulude näol. Üks peamisi kulusid, millega arvestada tuleb, on tollimaks. Aga mis see täpsemalt on, miks seda kogutakse ja kuidas see mõjutab sinu või sinu ettevõtte rahakotti?
Lihtsas keeles öeldes on tollimaks riiklik maks, mida rakendatakse kaupadele, mis imporditakse tolliterritooriumile (näiteks Euroopa Liitu) väljastpoolt seda territooriumi (kolmandatest riikidest). See ei ole pelgalt riigikassa täitmise vahend. Tollimaks täidab eelkõige majanduspoliitilist eesmärki: see kaitseb kohalikku turgu ja tootjaid odavama impordi eest, muutes sisse toodava kauba kallimaks ja seeläbi kodumaise toodangu konkurentsivõimelisemaks.
Selles artiklis vaatame läbi mõned aspektid, alates maksu suuruse määramisest kuni konkreetsete arvutusnäideteni, et saaksid oma järgmist välismaist ostu planeerida teadlikult.
Tollimaks on maks, mida ettevõte või eraisik peab tasuma, kui ta impordib kaupa Euroopa Liitu kolmandast riigist.
Millest sõltub tollimaksu suurus?
Paljud inimesed eeldavad ekslikult, et tollimaks on fikseeritud protsent (näiteks 10%) kõikidele kaupadele. Tegelikkuses on süsteem märksa nüansirohkem. Tollimaks ja selle suurus sõltuvad kolmest peamisest sambast: kauba klassifikatsioonist, päritoluriigist ja tolliväärtusest.
Kaubakood (HS kood). Kõige olulisem tegur on see, mis kaubaga on tegu. Igal tootel maailmas on oma unikaalne klassifitseerimise kood, mida nimetatakse HS-koodiks (Harmonized System code, 6-kohaline kood) või Euroopa Liidus ka TARIC-koodiks (10-kohaline kood). See kood määrab, kui suur on konkreetse toote tollimaks. Näiteks sülearvutitel on tollimaks tavaliselt 0%, kuid spordijalatsitel 16,9%.
Päritoluriik. Olulist rolli mängib ka kauba päritoluriik. Euroopa Liidul on paljude riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingud (näiteks Suurbritannia, Kanada, Jaapan). Kui on tõendatud, et kaup on toodetud sooduslepingu riigis, võib tollimaks olla 0% isegi siis, kui tavaline määr oleks kõrgem. Kui aga kaup tuleb riigist, millega sooduslepingut pole (nt USA või Venemaa) või kui päritolu pole tõendatud, rakendub tavaline kolmandate riikide tollimaks.
Tolliväärtus. See on punkt, kus tehakse kõige rohkem vigu. Tollimaks ei arvutata mitte ainult toote ostuhinna pealt. Maksu baasiks on kauba tolliväärtus. Tolliväärtus koosneb 1) kauba hinnast; 2) transpordikuludest EL-i piirini; 3) kindustuskuludest. See tähendab, et kui tellid odava toote, kuid maksad kalli kullerteenuse eest, maksad sa tollimaksu ka selle transporditeenuse pealt. Tolliväärtuse kohta lähemalt: https://www.emta.ee/ariklient/toll-kaubavahetus/kauba-maksustamine/tollivaartus.
Millal tuleb tollimaksu tasuda?
Mitte iga pakk, mis saabub väljaspoolt Euroopa Liitu, vajab tollimaksu tasumist. On kehtestatud kindlad piirmäärad ehk lävendid, millest alates maksukohustus tekib.
Väikesed saadetised on tollimaksuvabad. Üldreegel on järgmine: tollimaksu ei tasuta saadetiste pealt, mille kauba koguväärtus on alla 150 eurot. Küll aga tuleb tasuda käibemaks (sellest räägime allpool). Seejuures transpordikulud ei lähe kauba väärtuse alla. Näiteks kui saadetise kaup maksab 125 eurot ja transport 90 eurot, siis üldjuhul tollimaksu ei tasuta. Samas kui kauba hind ületab 150 euro, siis arvutatakse tollimaks kogusummalt (kaup+transport).
Erandiks on aktsiisikaubad. On teatud kaubagrupid, millele 150-eurone maksuvabastus ei kehti. Nendeks on näiteks alkohol, tubakatooted, tubakavedelikud jms. Nende puhul tuleb tollimaks (ja tihti ka aktsiis) tasuda olenemata paki väärtusest või kogusest.
Tollimaks vs käibemaks
Väga sageli aetakse segamini mõisted tollimaks ja käibemaks või arvatakse, et need on üks ja seesama. Tegelikkuses on need kaks täiesti erinevat maksu, millel on erinevad eesmärgid ja arvutusloogika.
Tollimaks. Tegemist on Euroopa Liidu ühtse maksuga, mille eesmärgiks on kaitsta Euroopa turgu. Tollimaksumäär sõltub kolmest ülalmainitud tegurist ja see võib olla “seinast seina” (mõne kauba puhul on see 0%, mõne puhul näiteks 17%).
Käibemaks (VAT). Igal riigil on oma käibemaksumäär (Eestis on selleks enamus toodetele 24%). Ehkki selle eesmärk on maksustada lõpptarbimist, siis käibemaksu tasumise kohustus lasub kauba importimise hetkel olenemata sellest, kas importija on lõpptarbija või mitte. Käibemaksukohuslased saavad ettevõtte käibe jaoks ostetud kaupade käibemaksu KMD kaudu tagasi või taotleda impordi käibemaksu KMD-l deklareerimise loa.
Kuidas arvutatakse tollimaks? Näide.
Et teooria oleks arusaadavam, vaatame läbi konkreetse näite, kuidas tollimaks ja lõplik hind kujuneb.
Näide. Spordijalatsid USA-st. Oletame, et tellid USA e-poest spordijalatsid. Jalatsite hind on 200€, saatekulud New-Yorgist Tallinnasse 50€. Käibemaks antud kaubal on 24%, tollimaks 16,9%.
Tollimaksu arvutamine. Tollimaksu võetakse kauba väärtuselt ja transpordikuludest kuni EL piirini. Kui antud juhul kasutati õhutransporti, siis jagatakse transpordikulud New Yorgist Eestisse vastavalt 70/30 reeglile (ehk 35€ EL piirini ja 15€ EL-is). Arvutuskäik on järgnev: (200+35) x 16,9% = 39,72€.
Käibemaksu arvutamine. Käibemaksu võetakse kauba väärtuselt, kogu transpordikuludelt kuni esimese sihtkohani Eestis (tavaliselt on selleks Eesti tolliterminal) ja tollimaksult. Arvutuskäik on järgnev: (200+50+39,72) x 24% = 69,53€.
Seega antud näite järgi riiklikeks impordimaksudeks on 39,72€ tollimaks ja 69,53€ käibemaks.
Frank Grabovski
Küsi julgelt lisa: toll@tollitark.ee
