Rahvusvaheline kaubandus ja uutele turgudele laienemine pakuvad ettevõtetele suurepäraseid kasvuvõimalusi, kuid toovad endaga kaasa ka hulgaliselt paberimajandust ja spetsiifilisi nõudeid. Üks olulisemaid ja sagedamini nõutavaid dokumente, millega eksportijad kokku puutuvad, on päritolusertifikaat. Selles artiklis selgitame põhjalikult, mis dokument see täpselt on, miks seda tollivormistusel nõutakse ning kuidas käib päritolusertifikaadi taotlemine.
Päritolusertifikaat on dokument, mida kasutatakse kaupade päritolu määramiseks
Mis on päritolusertifikaat ja milleks seda kasutatakse?
Päritolusertifikaat (inglise keeles Certificate of Origin) on ametlik kaubandusdokument, mis tõendab eksporditavate kaupade päritolumaad. Lihtsamalt öeldes näitab see sihtriigi tolliasutustele ja kauba saajale, millises riigis on toode algselt toodetud, valmistatud või piisavalt töödeldud. See on rahvusvahelise kaubanduse üks alustalasid, mis aitab reguleerida tolliformaalsusi, jälgida kaubavoogusid ja rakendada õigeid imporditingimusi.
Päritolusertifikaat tõendab kauba mittesooduspäritolu (inglise keeles non-preferential origin), mille reegleid kohaldatakse siis, kui on vaja määrata kauba päritolu näiteks kvootide, dumpinguvastaste tollimaksude või kaubandusembargode rakendamiseks. Just mittesooduspäritolu tõendav universaalne päritolusertifikaat (tuntud ka kui General Certificate of Origin) on sageli see dokument, mida sihtriigi tolliasutused kõige enam nõuavad, et rakendada riigile kehtestatud standardseid impordireegleid.
Peamiselt kasutatakse seda dokumenti tolliformaalsuste sujuvaks läbimiseks. Ilma korrektselt vormistatud sertifikaadita võib kaup piirile kinni jääda, mis toob kaasa tarneviivitusi, ootamatuid laokulusid ja halvimal juhul isegi kauba tagasisaatmise lähteriiki.
Millal on päritolusertifikaat väliskaubanduses vajalik?
Päritolusertifikaat ei ole alati igale saadetisele ega igas suunas kohustuslik. Euroopa Liidu sisesel kaubavahetusel seda üldjuhul ei nõuta, kuna meil kehtib kaupade vaba liikumine. Küll aga võib selle järele tekkida vajadus siis, kui kaupu eksporditakse kolmandatesse riikidesse (näiteks Aasia, Lähis-Ida, Lõuna-Ameerika või Põhja-Ameerika turud).
Selle dokumendi esitamine on tolliformaalsustel vajalik järgmistel juhtudel:
-
Sihtriigi tollinõuded: Paljud riigid nõuavad impordiprotseduuridel ametlikku ja templiga kinnitatud dokumenti kauba päritolu kohta, et määrata kindlaks kaubale rakenduvad õiged impordimaksud ja lõivud.
-
Kaubanduspoliitilised meetmed: Kui sihtriik rakendab teatavate riikide või tootjate suhtes sanktsioone, kvoote või dumpinguvastaseid meetmeid, tõendab päritolusertifikaat, et teie kaup ei kuulu nende piirangute alla ja seda tohib riiki tuua.
-
Kliendi või panga nõue: Väga sageli on päritolusertifikaat sätestatud akreditiivi (Letter of Credit ehk L/C) tingimustes. See tähendab, et pank vabastab kauba eest tasu alles siis, kui eksportija on esitanud korrektsed dokumendid. Kui sertifikaat on puudu või vigane, jääb raha saamata.
-
Riigihanked ja suurlepingud: Mitmed rahvusvahelised riigihanked nõuavad toodete päritolu tõendamist juba pakkumise esitamise faasis, et vältida sanktsioneeritud riikide toodangut.
Oluline õiguslik raamistik: millele päritolusertifikaat tugineb?
Väliskaubandus on rangelt reguleeritud valdkond. Ka päritolusertifikaat ja selle ametlik väljastamine tuginevad kindlatele rahvusvahelistele ja siseriiklikele õigusaktidele. Päritolusertifikaadi taotlemine, hindamine ja väljastamine on reguleeritud järgmiste õigusaktidega:
-
Euroopa Liidu tolliseadustik (EL nr 952/2013): Eelkõige artiklid 59–63, mis sätestavad kauba mittesooduspäritolu ja sooduspäritolu määramise üldised ja siduvad põhimõtted.
-
Delegeeritud määrus (EL) 2015/2446: Artiklid 31–36 täpsustavad tolliseadustiku sätteid. Seal on selgitatud detailsemalt, milliste kriteeriumide alusel päritolu määratakse, kui toote valmimisse on kaasatud mitu riiki (näiteks piisava töötlemise kriteerium).
-
Rakendusmäärus (EL) 2015/2447: Artiklid 57–59 toovad välja menetluslikud normid ja päritolusertifikaatide väljastamise täpsed praktilised reeglid Euroopa Liidus.
-
Eesti tolliseadus: § 22 käsitleb tollikontrolli ja tolliformaalsusi siseriiklikul tasandil, andes kohaliku raamistiku EL-i määruste rakendamiseks ja tollideklaratsioonide haldamiseks Eestis.
Need õigusaktid tagavad, et väljastatav päritolusertifikaat on rahvusvaheliselt tunnustatud, juriidiliselt pädev ja usaldusväärne dokument.
Päritolusertifikaadi tellimine
Eestis päritolusertifikaatide väljastamine toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kaudu. Meie tolliagentuur saab olla Sinu ettevõtte esindajaks ja taotleda sertifikaati Sinu eest. Kui soovid kasutada meie vahendusteenust, siis:
-
Esita meile päring e-postile toll@tollitark.ee
-
Saada meile kauba saatedokumendid (näiteks ostu-müügiarved, saatelehed, teistes riikides välja antud päritolusertifikaadid, ostu-müügilepingud)
Peale päringu esitamist vaatame saadetud dokumendid üle ning anname tagasisidet. Vajadusel küsime lisadokumente.
Hinnakiri. Päritolusertifikaadi väljastamisel rakenduvad järgmised kulud:
- Sertifikaadi blankett: 5€
- Sertifikaadi kinnitamine ja originaali väljastamine: 30€
- Vahendustasu: u 25€
Frank Grabovski
Küsi julgelt lisa: toll@tollitark.ee


