E-post: 
Telefon: +372 5804 8445
Edukas kauba eksport kolmandatesse riikidesse (ehk riikidesse, mis asuvad väljaspool Euroopa Liitu) on suurepärane võimalus ettevõtte käibe kasvatamiseks ja uute rahvusvaheliste turgude vallutamiseks.
Esmapilgul võib kauba eksport tunduda keerulise bürokraatliku rägastikuna, mis on täis arusaamatuid tollikoodide ja dokumentide nõudeid. Kuid õigete teadmiste ja süstemaatilise ettevalmistusega on see protsess igati sujuv ja loogiliselt hallatav. Järgnev juhend võtab Maksu- ja Tolliameti (EMTA) juhiste ja Euroopa Liidu tolliregulatsioonide põhjal kokku peamised etapid, mida iga eksportöör peab teadma.
Siit leiad 5 olulist sammu, kuidas kauba eksport Euroopa Liidust välja kiirelt ja korrektselt läbi viia.
Kauba eksport kolmandatesse riikidesse on tõhus viis ettevõtte käibe kasvatamiseks
1. EORI numbri taotlemine
Enne kui igasugune kauba eksport reaalselt alata saab, peab ettevõttel olema kehtiv EORI-number (Economic Operators Registration and Identification). See on unikaalne identifitseerimisnumber, mis on kohustuslik kõikidele ettevõtetele, kes puutuvad kokku tollitoimingutega Euroopa Liidus.
-
Mis see on? EORI-number on üle-euroopaline registreerimisnumber. Eestis on see tavaliselt kujul EE+registrikood.
-
Kuidas saada? Numbri taotlemine on tasuta ja seda saab teha elektrooniliselt Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas (e-MTA).
Ilma EORI-numbrita ei ole tollideklaratsioonide esitamine võimalik, mis tähendab, et kauba eksport lihtsalt ei saa seaduslikult toimuda. Kontrolli alati enne teele asumist, kas sinu ettevõttel on aktiivne number olemas.
2. Kaubakoodi määramine ja sihtriigi nõuete kontroll
Iga toode, mis ületab riigipiire, tuleb klassifitseerida rahvusvahelise harmoneeritud süsteemi (HS) alusel. Õige kaubakoodi ehk tariifse klassifikatsiooni määramine on olulise tähtsusega.
-
Kaubakoodi leidmine: Kood koosneb numbritest, mis kirjeldavad täpselt, millise tootega on tegemist. Sellest sõltuvad kõikvõimalikud load, litsentsid ja sihtriigis rakenduvad tollimaksud. Kaubakoodi leidmisel on abiks Eesti tollitariifistiku süsteem (ETT).
-
Sihtriigi piirangud: Kuigi kauba eksport Eestist võib olla maksuvaba, võivad sihtriigis (näiteks USA, Hiina, Ühendkuningriik) kehtida spetsiifilised impordimaksud või sanitaarnõuded.
- Strateegilised ja sanktsioneeritud kaubad: Eriti tähelepanelik tuleb olla topeltkasutusega kaupade (nii tsiviil- kui ka militaarkasutuseks sobivad tooted) ja sanktsioonide all olevate riikide puhul. Sellisel juhul nõuab kauba eksport spetsiaalset ekspordiluba Välisministeeriumilt. Sihtriikide nõuetega tutvumiseks on suurepärane tööriist Euroopa Komisjoni Access2Markets andmebaas.
3. Dokumentide ja lepingute vormistamine
Sujuva tollivormistuse ja transpordi aluseks on korrektsed kaubasaatedokumendid. See on samm, kus vead võivad kaasa tuua viivitusi piiril või lisakulusid. Iga kauba eksport nõuab reeglina järgmisi alusdokumente:
-
Kaubaarve (Commercial Invoice): See pole tavaline raamatupidamislik arve, vaid tolliarve, mis peab sisaldama müüja ja ostja andmeid, EORI-numbrit, täpset kaubakirjeldust, kaubakoode (HS-kood), ühikuid, väärtust ja valuutat ning Incoterms tarneklauslit.
-
Pakkeleht (Packing List): Detailne ülevaade sellest, kuidas kaup on pakendatud (kastide arv, brutokaal, netokaal, mõõdud).
-
Päritolusertifikaat: Kui soovid sihtriigis kasutada soodustollimäärasid (juhul, kui EL-il on sihtriigiga vabakaubandusleping), on vaja tõendada kauba Euroopa Liidu päritolu (nt EUR.1 sertifikaat).
-
Transpordidokument: Olenevalt transpordiviisist kas CMR (maanteevedu), Bill of Lading (meretransport) või Air Waybill (lennutransport).
Nõuanne: Pööra erilist tähelepanu Incoterms (rahvusvahelised tarneklauslid) reeglitele! Need määravad täpselt ära, kus läheb vastutus ja kulude kandmise kohustus müüjalt üle ostjale ning kes vastutab tollivormistuse eest. Ekspordil on levinuimad klauslid näiteks FCA, CPT või DAP.
4. Tollideklaratsiooni esitamine
Kui paberimajandus on korras, on aeg kaup deklareerida. Eestis deklareeritakse kauba eksport Maksu- ja Tolliameti e-teenuste portaalis, AES süsteemis.
-
Ise tegemine vs. tollimaakler: Ettevõte võib esitada deklaratsiooni e-MTA keskkonnas iseseisvalt, kuid see nõuab spetsiifilisi teadmisi ja vastavate süsteemiõiguste olemasolu. Enamus ettevõtteid eelistavad kasutada tolliagentuuride abi, et tagada sujuv ja kindel vormistus.
-
Deklaratsiooni aktsepteerimine: Süsteemi sisestatakse andmed alusdokumentide (arve, pakkeleht) põhjal. Kui riskianalüüs midagi kahtlast ei tuvasta ja andmed on korrektsed, annab EMTA deklaratsioonile unikaalse viitenumbri (MRN ehk Master Reference Number) ning kaup vabastatakse ekspordiks.
5. Kauba vabastamine ja ekspordi tõendamine (0% käibemaks)
Pärast tollipoolset vabastamist võib kaup füüsiliselt Euroopa Liidu territooriumilt lahkuda. Piiripunktis (sadamas, lennujaamas või maanteepiiril) registreeritakse kauba väljumine MRN-numbri alusel.
Tegemist on olulise sammuga. Lõplik kauba eksport loetakse õnnestunuks ja tõendatuks alles siis, kui tollisüsteemis on märge “Kaup väljunud”.
Miks on ekspordi tõendamine oluline? Vastavalt käibemaksuseadusele maksustatakse kauba eksport 0% käibemaksumääraga. Et aga maksuametile seda õigust tõestada, vajab sinu raamatupidamine tolli poolt kinnitatud väljumiskinnitust (EAD ehk Export Accompanying Document). Kui kaup füüsiliselt piiri ületab ja see süsteemis kinnitatakse, tekib tollisüsteemi vastav märge, mis ongi aluseks 0% käibemaksu rakendamisele.
Frank Grabovski
Küsi julgelt lisa: toll@tollitark.ee
